Sikupilli Rosso

Käisime söömas-joomas. Ma ise enam ei mäleta, kuidas me täpselt Sikupillis asuvasse Rosso nimelisse sööklasse sattusime, aga noh- mis tehtud, see tehtud.

Kuidas maitses? Ega eriti ei maitsenudki. Ma pole nüüd eriline trendipede, aga söök oli igav. Maitsetu. Mõttetu. Igava inimese söök. Veidi kallis ka, söökla kohta. Kana mozzarella ja basiilikulehega - 115, peakoka veisepraad friikartulitega 129. Heast küljest ka: valik oli suur - supid, salatid, pastad, pitsad, praed. Söök valmis kiirelt ning suuremat nälga sai peletada salatilauaga. Viimane on suhteliselt haruldane nähtus meil pealinnas siiski.

Jook? Odav, aga hea. Maasika-margarita 45, Short Mary 20. Iseasi, kuidas nende odavate jookide alkoholisisaldusega on. Ilmselt mitte liiga hästi. Purju ei teinud. Meie lemmikut - Cuba Libret - ei pakutud. Kahju. See-eest oli olemas aga korralik pohmakajook - Piazza, tehtud aprikoosiliköörist, gallianost, apelsinimahlast ja toonikust. Hea.

Teenindus? Püüdlik ja sõbralik. Küsiti, kuidas maitses. Vastuse peale tädi muidugi veidi ehmus. Sain ta jutust aru, et halb söök vahetakse vajadusel köögis välja. Positiivne.

Millal minna? Kui juba oled seal. Eraldi käiku ei tasu ette võtta.